Liiklus ja Ühissõit

Vacuum Tube Company = Hyperloop i ennustus? (1828) Tallinna päästaks liikluskorralduse hädadest kas lendavad autod ja/või metropolile pärane tunneltee = metroo. Ent autote lennuvõimekus ongi jäänud tänasest alaliselt eemalduvaks tulevikuunistuseks, mistap tuleb meil metrooga leppida. Siin kirjeldatav oleks odav vahevariant enne täielikuma metroovõrgu mõtte teostamise tõenäolikkust. Niisiis… Üherajaline ringmetroo teeks praegusaja piirides Tallinnale tiiru peale 45 minutiga ja läheks nüüdishindades maksma €3  miljardit See ei peaks mitte kordama, vaid täiendama seniste ühissõiduki-liikide pealinnas väljakujunenud marsruute. Siin reklaamitaval ringmetrool (juuresolevat kaarti sinise joonega täiendav skemaatiline marsruut) võiks olla kuni tosin peatust ja kiiremad vahelõigud Ülemiste järve ja Tallinna lahe all. Skeemi aluseks on äsjane kergmetroo algatus, mille autoreid tuleb tänada tarviliku tõuke eest ühissõidu-lahenduste asjalikumale käsitelule. Kergmetrooliini...

T a l l i n n a  linnavalitsuse esindaja väitel tingis reformi pealinna ühissõidukite piletihinna hüvitamiseks linnakodanikule viimase kitsik võimekus pileti eest maksta Nimelt on endine keskerakonna liige Allan Alaküla (*1963) BNS/PM-i teatel Saksamaa televisiooni 2. föderaalkanalis ZDF 28.10.2017 kl 17:40 ilmunud intervjuus väitnud, et… Peapõhjus oli paljude inimeste sotsiaalne abivajadus. Majanduslik kitsikus lihtsalt ei lubanud tallinlaste enamikul sõidupileti eest maksta. Aga nüüd saab töötu otsida tööd ka sealt, kuhu ta jalgsi ega jalgrattaga ei jõudnud. Võimalus tööd leida on tänu tasuta piletile suurenenud. Tegu on vana savisaarliku jutupunktiga. Saatelõik Alaküla intervjuuga ZDF-i uue, alles oktoobris käivitunud ühiskonnaelu-saatesarja viimatises osas «ｐｌａａｎ ｂ: Piletita sõit — tasuta transport» algab neljandal minutil ja kestab neli minutit. Peale Tallinna mainib saade ka prantslaste sarnast eksperimenti Dunkerque'is, kus see p...

Linnapea ütles konverentsil, et aasta 2013 algusest lubatud tasuta ühistransport toob Tallinnale kindlasti midagi sotsiaalset, rohelist ja üleilma tuntut. Rahvusvaheline konverents, kus linnapea sellest rääkis, toimus septembris 2012 Tallinnas lipukirja all: «Tasuta ühistransport – julge samm rohelise pealinna suunas» Vaese tallinlase hüve. Savisaare reformi tulemina välja pakutud kolmest põhitegurist on tõsiseltvõetav  üks — see on reformi sotsiaalne mõju, mida linnapea oma kõnes kirjeldas nii. Tasuta ühistransport tähendab leevendust alla keskmise teenivale inimesele, kelle reaaltulu pureb inflatsioon. Elavnevad tööturg ja tööjõu liikuvus linna piires. Pareneb pikaajaliste töötute side ühiskonnaga. Terveneb jaekaubandus – ostjate liikuvuse tõttu. Päris laest on võetud 100%-lise sõidusoodustuse rohelised järelmid ehk kogu piletireformi kujutamine "sammuna rohelise pealinna" poole. Roheline vale. Tallinna ja selle ümbruskonna migratsioonitrendide statistiline ...

Ühiskonnaheidik   Chisu video st «Baden-Baden» Kes soovib ummikuid vähendada, sel tasuta linnaliinidele loota küll ei maksa. Miks? Aga selle pärast, et need inimesed, keda 2013. aastaks lubatud 100% reisisoodustus ei puuduta, jäävadki oma autodesse või sõidavad mugavalt taksoga. Üks päevaleht kirjutas , et 20 aasta jooksul on Eesti pealinnas… ühissõidukitega sõitjate arv aina kahanenud ning bussi­rajadki ei ole kommunaaltranspordi sõiduaega lühendanud. Linnaliinid ei arvesta tõmbekeskusi ja sõiduautod lähivaldadest ummistavad Tallinna. Maksuameti andmeil on Tallinnas töötavatest inimestest kõigest 58% püsielanikud. Väljaspoolt käib pealinnas tööl üle 80 tuhande inimese. Nii suurendavad linna infrastruktuuri koormust iga päev viiendiku võrra ainuüksi juba need töötegijad, kes mujalt saabuvad , rääkimata teistest mittetallinlastest, nagu riigasutuste, erafirmade ja pealinna poodide väisajad , transiitreisijad , turistid ja teised väliskülalised . Keegi mainituist ei ...

International Herald Tribune ’i reporter kirjutab autosõidu jagamisest veebi kaudu Pariis. Reede õhtu. Vincent Accart sõidab oma vana 2000-eurose MB-universaaliga läbi linnaäärsest tanklast. Seal ootab teda kolm võõrast, kes hüppavad samuti autosse, et siis kolm ja pool tundi ühekoos Rennes’i poole vurada. Kõik on eelnevalt kokku lepitud interneti kaudu. Juba üle aasta on hr Accart pendeldanud iga nädal pealinna vahet, kus ta leidis uue töökoha pärast seda, kui oli selle kodukandis Rennes’is kaotanud. Et katta teekonna-kulusid, mis on umbes 150€, tuleb teisi maksuvõimelisi reisihuvilisi kaasata ja täita nendega ülejäänud autoistmed. Seda teeb ta ühel veebiküljel, mida lehes ei mainita. Ariklis on juttu kahest Euroopas sellise teenusega teglevast veebifirmast — BlaBlaCar ist Pariisis, Carpooling ust Münchenis, kus lepitakse kokku vastavalt 400 tuhat kuni miljon ühissõitu kuus. Miks ta oma autot teistega jagab? Vincent Accart: Kui mu auto on täis, siis katab see bensiini- ja ...

Juhilubade näitamisega tasuta ühissõitu võimaldanud autovabal nädalal 16.-22. septembril tabasid Mupo-politseinikud piletita reisijaid poole vähem kui eelmistel. Seda ütles 27. septembril TTV-s munitsipaalpolitsei ülemus Monica Rand , ja lisas: Ühistranspordis oli tunduvalt rohkem selliseid inimesi, kes iga päev ei kasuta bussi—trammi—trolli, vaid sõidab autoga. Nii et meie kontrollid fikseerisid ikkagi juhilubade näitajaid tavalisest rohkem. Sellest segasest jutust ei selgu, miks peaks keegi kontrollidele juhilube näitama ka "tavaliselt" ehk väljaspool autovaba nädalat. Seevastu tegi ta peaaegu läbipaistva vihje, et tavaliste piletita reisijate seas on kõvasti autojuhilubade omanikke. Mis selle teadmisega peale hakata, jääb samas jälle segaseks. Selle jutu juures meenub üks politseinali. Blondiin sõidab autoga ja ületab kiirust. Politseinik palub peatuda ja küsib juhiluba — blondiin satub segadusse. "See on selline neljakandiline, teie pilt on peal,...

Spordireporter Jaan Martinson 17. septembri Õhtulehes: Taavi Aas a arvamuslugu (Tuludeklaratsioonid tõestavad… 12.9.12 Kn) , kus võrreldi Eesti ja Euroopa palku, kiskus pisara silma: Eesti kõrgepalgaline ei küüni Soome koristaja ning jõukas tuletõrjuja tasemeni. Kurat küll, kus maal me elame! Aasa ahastus on mõtlemapanev, ainult et ahastaja on paraku tööandja — Tallinna abilinnapea, Lääne- ja Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige, Tallinna Linnatranspordi AS-i nõukogu esimees jne… Siit küsimused: miks siis hr Aasa juhitavad asutused rohkem palka ei maksa? Miks ei võiks Tallinna bussi- ja trammijuhid saada 4000€ kuus nagu kolleegid üle lahe? Kes tasustab õpetajaid? Lasteaiakasvatajaid? Kas mitte linn? Ja kas linnavalitsuse koristajad teenivad 2500€ kuus? Kui ei teeni, siis miks? Põrgu päralt, hr Aas, ärge olge kui punavene komissar — käituge mu sõnade, mitte tegude järgi… Olge mees ja näidake ette! Maksa igale bussijuhile väärilist palka — ja tormavakski meie omad So...

Venezia—Rooma aeglases rongis ( Thomas Ohara 2011 ) Ajakirjanik Markus Larkovirta arvamuslugu ERR-is: Käisin sel nädalal tööasjus Tallinnas, kus mul asjaajamiseks läks umbes tund. Kodust pidin lahkuma kl 6:30 hommikul, ja tagasi jõudsin alles 13 tundi hiljem. Muidugi tuleneb viivitus läänesuuna raudteede ulatuslikust remondist ja lisaks oli veel erakorralisi äpardusi, kuid 50km kaugusel pealinnast elades tervet päeva ühetunnise asja jaoks kulutada on sellegipoolest paljuvõitu. Isegi teede remondi ajal jääb mulje, nagu ei tahetakski, et meie kandi rahvas Tallinnas käies ühistransporti kasutab. Normaalseteski oludes on rongigraafikud üsna hõredad ja näiteks teatris käies tuleb sageli Tallinnas ööbida, kui ei ole käepärast isiklikku sõiduautot. Antud juhul oleksin jõudnud oma pealinna asjad bussiga Riiast sõites kiiremini korda ajada kui rongiga Lääne-Harjumaalt. Pealinnale heidetakse pidevalt ette, et kommunaaltranspordi arendamine käib hüppeliselt ja ilma kaalutletud kavata...

Üks kindel kasutegur Tallinna ühissõiduki-radade pikendamisel on reisija aja parem kasutamine. Selle suvise reformiga võib kaasneda siiski oht nullida see hüve peatselt tihenevate haarangutega piletita reisijate püüdmisel. Nii võib juhtuda, kui Mupo pärast suvepuhkuste aega septembris proovib BUS-märgistusega radu ära kasutada hoopis oma vanamoodsate haarangute laiendamiseks ka südalinna. Praeguseni on selliseid liiklustõkestused südalinnast eemal hoitud.  Jänkupüünised pole siia praktiliselt jõudnud — vt valget ala kaardil!

Sõit bussi ja trolliga on pealinnas sel suvel ilmselt paranemas. Selleks on kaks põhjust: paljud Mupo-töötajad puhkavad ja BUS-idele määratud sõiduread pikenevad — vt kaarti! Tallinn alustas juulist seniste ühissõiduki-radade pikendamist. Esimesena lasi transpordiamet lisada ühissõiduki-raja Narva maanteele Petrooleumist Hobujaama tänavani. Tallinna ülikooli peatuse lõigul on bussirada õigustatud. Kuigi see võttis tavasõidukeilt ära alla kilomeetri sõidurada, olid tagajärjeks ka suuremad ummikud, millele aitasid kaasa ka suvised teetööd lähiümbruse tänavail. Bussiradade pikendamine võimaldab ühissõidukil kahtlemata täpsemalt sõidugraafikut järgida. Ja see on kommunaaltranspordi kultuurile ja klientuurile oluline. Ühissõiduki-liiklus peaks eeldatavalt veel paremini toimima siis, kui BUS-iradade kogu võrgustik omavahel ühendub. Viimast on kuulutanud pealinn a transpordiameti liiklusosakonna juhataja Talvo Rüütelmaa: Kui kogu bussiradade süsteem tööle hakkab, saame luua selliseid l...

MuPo Watch.EU ühiskondlikest vaatlustulemustest saab järeldada, et Tallinna munitsipaalpersonali tekitatud liiklustakistused on suve algusega vähenenud. Eks käes on ilmselt puhkuste aeg. Munitsipaalpolitsei haaranguoht on siiski alles, ja nagu eelmisel kuulgi, on see ähvardavam Tallinna magala-piirkondades. Sagedamini tõkestati bussi nr 15, 18, 36 ja 67 järgmiste peatuste juures: • kesklinna suunduvaid bussiliine enne Tallinn-Väike peatust, aga ka • äärelinna, Seli või Mereakadeemia lõpp-peatustesse suunduvaid busse enne Taevakivi peatust • enne Kurni peatust suunaga südalinna. Muudest ühissõidukitest tihemini kammis Mupo piletikontroll ka Väike-Õismäel käivat trolli nr 6 ning Koplis käivat trammi nr 1, nõudes trammisõitjatele erakorralisi peatusi eriti Balti jaama kandis.

Mis tähendab 'tasuta' sõit Tallinna ühissõidukis. Pikapeale hakkab selguma, mida Tallinna linnavõim tegelikult mõtles märtsis 2012 linnaelanike küsitlusel esitatud küsimusega « Kas toetate tasuta ühistranspordi-teenusele üleminekut alates 2013? » Vastajatest 75,25% oli poolt. Vastu hääletas kõigest 24,45%. Esimesest sammust, mis ühissõidu "tasuta" võimalust pidi lähendama, andis Tallinna abilinnapea Taavi Aas märku juunis  öeldes, et septembrist 2012 läheb Tallinn üle uuele e-pileti-süsteemile. Samas lisas ta, et senised ID- ja paberpiletid kaotavad tuleval aastal kehtivuse ja peamiseks ühissõidu eest tasumise vahendiks jääb kontaktivaba e-kaart: Kui inimene ostab eri tundidel 2 tunnipiletit hinnaga 1,1€ pileti eest, siis kolmanda tunnipileti ostmisel tuleb maksta vaid 80 senti, sest süsteem arvutab ise need 3 piletit ümber 3-euroseks päevapiletiks. Neljanda, viienda jne sõidu samal päeval saab inimene juba teha n-ö tasuta ehk päevapileti hinnaga. See abilinn...

Läbimõetlemata liikluskorraldus Tallinnas Peterburi tee — Tartu maantee ristmikul blokeeris kogu Tartu mnt, Järvevana ja Peterburi tee liikluse. Järgnev video ja analüüs pärineb on YouTube'i kanalilt Arvustus.Com . Ummikud algasid hommikul kella 8 aegu, ulatudes piki Tartu mnt-d Tallinna ringteeni (8km) ja Järvevana teel raudtee-ülesõiduni (4km). Tartu mnt ummiku põhjustas lühike ooteala Peterburi mnt foori ees, mis mahutas Järvevana teelt tulijad, kuid rohkem sõidukeid sinna enam juurde ei mahtunud, nii ei üle ristmiku pääses vaid üksik Tartu poolt tulija. Ka ümbersõit Järvevana teed pidi oli keeruline, sest Järvevana teele viivad rajad ummistasid juhid, kes püüdsid reastuda kesklinna viivale rajale. Ummik lahenes mõne tunniga, kui Sikupilli-poolsel ristmikul suleti vasakpööre Peterburi mnt-le ja Peterburi mnt-lt Tartu mnt-le. Lisaks asusid liiklust korraldama Mupo liiklusreguleerijad, kes ei lubanud enam Järvevana suunalt ummistunud ristmikule välja sõita. Pööre Pete...