Liiklus ja Ühissõit

P  a r i m a l  juhul tunnine ühisreis Helsingi ja Tallinna liinil võib juba viie—kuue aasta pärast olla neli korda lühem Selleks tarvilikku tunnelit kavatsetakse puurida 12 masinaga 6 suunas korraga. Koopa läbimõõt tuleks 17m. Sinna saab tulevikus kiirrongidele lisada muudki uuemat tehnoloogiat. Sellest rääkis kuulsa Angry Birds i mängu arendaja Rovio endine juht Peter Vesterbacka oma videotervituses Estonia+Finland=200 koostöökogule, nagu vahendas BNS/PM Pealinn. Viie aastaga valmis. Tema sõnul ei ole ülesanne tehniliselt kuigi keeruline, tunneli ehitus kulgeks ruttu. Viis aastat ongi teadaolevalt parim tähtaeg Soome lahe aluse tunneli ehitustöiks — niisugune on ka Norra asjatundjate hinnang. Peter Vesterbacka prognoosi järgi saab Viimsist Espooni ulatuva raudtee-tunneli kasutusse võtta kõige varem aasta 2023 lõpuks. Ainus takistus on ametkondlik mõttemall — et asjad ei käi nii… Septembris HS-le antud intervjuus märkis Vesterbacka: U...

VASTUPIDINE JUHUS: rongi - vm - ootel pärisviirastus, kes käib raudtee-ülekäigul juba üle veerand sajandi (San Antonio, USA. Foto: Andy Chesney , 2005) Reisirongi-liiklus Haapsallu katkes 22. septembril 1995. Nüüd, kui Eesti kogu reisirongi-park vahetatakse välja moodsama vastu, küsivad läänemaalased võlga tagasi, sest raudteed toetatakse ka sealsete maksumaksjate rahaga. Läänemaa ei taha olla mandri-Eesti ainsaks maakonnaks, kuhu raudteed mööda ei pääse. Viisteist aastat kannatati niisama, aga 2 viimasel on rühm inimesi kodanikualgatuse korras kogunenud 22. septembril Haapsalu vaksalisse rongi tagasitulekut ootama. Nad nimetavad end raudteesõpradeks ja kutsusid Ivar Soopani võrgu-Läänlases üles ka teisi huvilisi ja mõttekaaslasi: Tule nüüd ka Sina üksi, kogu perega või koos sõpradega! Kokku saadakse 22. septembril kl 20 ... Tuligi enam kui sadakond inimest. Soovijad said ka pileti, mis pidavat kehtima rongiühenduse taastamise päeval. Keegi oletas , et sellega s...

Poola esimene kiirtrammi-tunnel Krakowis avati 2008 Terve aastakümne Tallinna Autobussi-Koondises töötanud, aga praegu vanaduspuhkust pidav Tiiu Parelo , 70, arvustas Postimehes ( 1.9.2012 ) Tallinna praegust ühissõidu-korraldust: «Olen pensionärina sunnitud tasuta ühistranspordile autot eelistama» Ta meenutas ka kunagist allmaa-trammiliini plaani, mis vahepeal täiesti unustati. Aga seda tehti küll asjata! Tiiu Parelo : «Ma töötasin 20 aastat tagasi autobussi-koondises, olin aastaid finantsdirektor, osalesin linnatranspordi planeerimises. Ma pole näinud, et selle paari aastakümnega oleks midagi siinses ühistranspordis muutunud. Pole üldse arvestatud uute elurajoonidega ega sellega, kus inimesed paiknevad ja töötavad. Kui mina veel töötasin, ehitati Lasnamäed. Tollal planeeriti kõik Lasnamäge ülejäänud linnaga ühendavad bussiliinid ajutisena, kuna Lasnamäe põhisõidukiks pidi saama kiirtramm. Bussiliinid tehti seniks, kuni pole trammiliini, aga seda ei hakatud kohe ehitama n...

Venezia—Rooma aeglases rongis ( Thomas Ohara 2011 ) Ajakirjanik Markus Larkovirta arvamuslugu ERR-is: Käisin sel nädalal tööasjus Tallinnas, kus mul asjaajamiseks läks umbes tund. Kodust pidin lahkuma kl 6:30 hommikul, ja tagasi jõudsin alles 13 tundi hiljem. Muidugi tuleneb viivitus läänesuuna raudteede ulatuslikust remondist ja lisaks oli veel erakorralisi äpardusi, kuid 50km kaugusel pealinnast elades tervet päeva ühetunnise asja jaoks kulutada on sellegipoolest paljuvõitu. Isegi teede remondi ajal jääb mulje, nagu ei tahetakski, et meie kandi rahvas Tallinnas käies ühistransporti kasutab. Normaalseteski oludes on rongigraafikud üsna hõredad ja näiteks teatris käies tuleb sageli Tallinnas ööbida, kui ei ole käepärast isiklikku sõiduautot. Antud juhul oleksin jõudnud oma pealinna asjad bussiga Riiast sõites kiiremini korda ajada kui rongiga Lääne-Harjumaalt. Pealinnale heidetakse pidevalt ette, et kommunaaltranspordi arendamine käib hüppeliselt ja ilma kaalutletud kavata...