Skip to main content

Savisaare tasuta jutus on ainult kolmandik tõtt

Linnapea ütles konverentsil, et aasta 2013 algusest lubatud tasuta ühistransport toob Tallinnale kindlasti midagi sotsiaalset, rohelist ja üleilma tuntut.

Rahvusvaheline konverents, kus linnapea sellest rääkis, toimus septembris 2012 Tallinnas lipukirja all:
«Tasuta ühistransport – julge samm rohelise pealinna suunas»
Vaese tallinlase hüve. Savisaare reformi tulemina välja pakutud kolmest põhitegurist on tõsiseltvõetav  üks — see on reformi sotsiaalne mõju, mida linnapea oma kõnes kirjeldas nii.
Tasuta ühistransport tähendab leevendust alla keskmise teenivale inimesele, kelle reaaltulu pureb inflatsioon. Elavnevad tööturg ja tööjõu liikuvus linna piires. Pareneb pikaajaliste töötute side ühiskonnaga. Terveneb jaekaubandus – ostjate liikuvuse tõttu.
Päris laest on võetud 100%-lise sõidusoodustuse rohelised järelmid ehk kogu piletireformi kujutamine "sammuna rohelise pealinna" poole.

Roheline vale. Tallinna ja selle ümbruskonna migratsioonitrendide statistiline analüüs näitab, et umbes 100 tuhandele inimesele, kes seni Tallinnas liigeldes individuaaltransporti kasutasid, ei paku lähenev reform stiimulit ühissõidukisse ümberistumiseks. Miks seda ei juhtu? — Sest mujalt pealinna tööle käivad, ja ka kõik teised mittetallinlased, kes riigasutusi, erafirmasid ja pealinna poode väisavad, samuti transiitreisijad, turistid ja väliskülalised — kõik peaksid Tallinna liinibussides, trammides ja trollides sõidu eest edasi maksma ja seejuures rohkem kui enne. Nii pole lootustki vähendada selle reformi abil autostumist või liiklusummikuid. Transpordi muudaks rohelisemaks mitte sõidutasu alandmine või kaotamine, vaid kommunaaltranspordi ökoloogiline tõhusus — rehelisemad jõuallikad, reisijasõbralik, paindlik marsruut ja tõhusad sõidukavad. Sellega kõnealune reform aga ei tegele.

Tallinna tuntus võib omandada ka miinusmärgi. Välismaine tuntus tuleneb esialgu vaid idee laialdasest propageerimisest. Seesama tuntus võib aga vabalt mõne kuuga teiseneda. Oleks väga naiivne välistada, et reformiprojekti postiivne kõmu ei asendu reaalse negatiivse kogemuse järel vasupidisega. Seda enam, et turistidelt nõutav tasu Eesti pealinna ühissõidukites ei kao, vaid kasvab.

Reformi tegelik mõte — rohkem sissekirjutusi Tallinna! Siin aga tuleb Savisaare selle ülesastumise nael. Nimelt tuvustas ta kõnes ka õngekonksu, mis tasuta ühissõidukite lubadusse peidetud ja mida ju ennegi on märgatud. Näiteks vihe ajakirjanik Jõesaarellt 7. augusti EPL-is. Nüüd, kümme nädalat hiljem kinnitas kahtlustuste paikapidavust ka Savisaar ise:
“Tallinna elanikele tasuta ühistranspordi pakkumisel on [tagamõtteks] Tallinna maksumaksjate arvu eeldatav suurenemine. Meie hinnangul elab praegu Tallinnas 20 kuni 40 tuhat siin ametliku elukohata inimest – kui tasuta bussisõit motiveerib neist isegi vaid mõnda tuhandet registreerima oma tegelikku elukohta, on juba meie kulud tasa […] ei maksa imestada kui Tallinn saab selle poliitika tulemusel ka uusi elanikke…„
Tuuli Jõesaare järgi võiks 100%-lise reisisoodustuse tasa teha alles niisuguse olukorra saavutamine, kui Tallinna maksumaksjate hulk kasvaks 14 200 keskmist palka teeniva inimese võrra. Vastasel juhul auk Tallinna eelarves aina paisub.

Praegu on elanikke pealinnas umbes 416 tuhat. Nii suure keskmise sissetuleku saajate juurdetulek eeldaks elanike arvu kasvu vähemalt 440 tuhandeni.

TÄIENDUS 2017. Elanike arv saavutas nõutud taseme veebruaris 2016. Seisuga 1. märts 2016 oli registreeritud elanikke esimest korda üle 440 tuhande ehk elanike reigstris oli täpselt 440206 isikut. 

Comments

Popular posts from this blog

Tartus uus ühissõidupilet

Septembrist 2015 uus piletisüsteem Tartus 🅺🅺🅺 Kus saab bussikaarte ja -kleebiseid osta? Uusi bussikaarte ja -kleebiseid saab osta R-kioskist, kaubanduskeskusest jm. Müügikohtade nimekiri on veebilehel www.tartu.ee/bussikaart . Kaardi ja kleebise hind on 2€. Mis vahe on bussikaardil ja oktoobris müügile tuleval kleebisel? Nii kaart kui ka kleebis toimivad ühtviisi bussikaardina, sõitja saab ise otsustada, kumb on talle mugavam. Kas kõlbab mõni muu kaart? Tallinna ühiskaarti ja teisi ühiskaarte, näiteks Tartu maakonnaliinide ühiskaarti, saab kasutada Tartu linnaliinibussides 2015. aasta septembri algusest. Õpilastel kehtib bussikaardina uus Tartu õpilaspilet, mille väljastavad ja isikustavad koolid õpilaspileti pikendamisel. Üliõpilased saavad bussikaardina kasutada enamikku puutevaba kiibiga ISIC-kaarte. Millal saab Tartu bussikaarti Tallinna ühistranspordis kasutada? Tartu bussikaart hakkab Tallinna süsteemis kehtima oktoobrist 2015, samuti mitmete maakondade lii

Tõeline ühiskaart ehk mida tähendab "tasuta" (2)

Ühissõit ei ole Tallinnas sel aastal siiski tasuta. Tuletame meelde, et õieti on see 100-protsendiline sõidusoodustus pealinlastele, 7-… 18-aastastele õpilastele ning pensionäridele. Andmekandjast sõidukaart ehk e-pilet maksab 2€ (tagatisraha) ja selle isikustamine müügikohtades veel 1€ lisaks. Kui kaardi omajale aga ei laiene sõidusoodustused, siis pole tarvis kaarti isikustada — nii saavad seda kasutada ka teised isikud. Kõige laiemas mõttes, muuhulgas ka võõrad isikud, ja seda süsteemi turvaaukude tõttu. Eesti Päevalehe katse s sai kõiki ühiskaarte vabalt lugeda HTC telefoniga One X Ettevaatust, raha sõidukaardile laadijad! Üks pealinna päevaleht kirjutas , et Tallinna e-piletile (Tallinna ja Harjumaa rohelisele ühiskaardile) kantud raha võib iga tehnilise taibuga võõras teilt ära näpata. Selleks on vaja teada teie kaardi numbrit, mis on kirjutatud kaardi tagumisele küljele. Kuid numbri teadasaamiseks pole vajagi teise inimese kaarti näha või seda varastada. Kuna ühiskaa

Tallinna säästumetroo – Kadriorgu trammitunnel!

Poola esimene kiirtrammi-tunnel Krakowis avati 2008 Terve aastakümne Tallinna Autobussi-Koondises töötanud, aga praegu vanaduspuhkust pidav Tiiu Parelo , 70, arvustas Postimehes ( 1.9.2012 ) Tallinna praegust ühissõidu-korraldust: «Olen pensionärina sunnitud tasuta ühistranspordile autot eelistama» Ta meenutas ka kunagist allmaa-trammiliini plaani, mis vahepeal täiesti unustati. Aga seda tehti küll asjata! Tiiu Parelo : «Ma töötasin 20 aastat tagasi autobussi-koondises, olin aastaid finantsdirektor, osalesin linnatranspordi planeerimises. Ma pole näinud, et selle paari aastakümnega oleks midagi siinses ühistranspordis muutunud. Pole üldse arvestatud uute elurajoonidega ega sellega, kus inimesed paiknevad ja töötavad. Kui mina veel töötasin, ehitati Lasnamäed. Tollal planeeriti kõik Lasnamäge ülejäänud linnaga ühendavad bussiliinid ajutisena, kuna Lasnamäe põhisõidukiks pidi saama kiirtramm. Bussiliinid tehti seniks, kuni pole trammiliini, aga seda ei hakatud kohe ehitama n