Vacuum Tube Company = Hyperloopi ennustus? (1828)Tallinna päästaks liikluskorralduse hädadest kas lendavad autod ja/või metropolile pärane tunneltee = metroo. Ent autote lennuvõimekus ongi jäänud tänasest alaliselt eemalduvaks tulevikuunistuseks, mistap tuleb meil metrooga leppida. Siin kirjeldatav oleks odav vahevariant enne täielikuma metroovõrgu mõtte teostamise tõenäolikkust.
Niisiis…
Üherajaline ringmetroo teeks praegusaja piirides Tallinnale tiiru peale 45 minutiga ja läheks nüüdishindades maksma €3 miljardit
See ei peaks mitte kordama, vaid täiendama seniste ühissõiduki-liikide pealinnas väljakujunenud marsruute. Siin reklaamitaval ringmetrool (juuresolevat kaarti sinise joonega täiendav skemaatiline marsruut) võiks olla kuni tosin peatust ja kiiremad vahelõigud Ülemiste järve ja Tallinna lahe all. Skeemi aluseks on äsjane kergmetroo algatus, mille autoreid tuleb tänada tarviliku tõuke eest ühissõidu-lahenduste asjalikumale käsitelule.
Kergmetrooliini ekspertgrupi aprillis 2024 esitletud kavandi hüvede ja vigade üks nõrku kohti on trammiliinide dubleerimine ja teine — projekti Lasnamäe-kesksus. Paistab just kui oleks tegu üritusega parendada selliseid hädakavatsusi, nagu Tallinna—Maardu nurjunud kiirtramm ja Jacob J von Gonsiori tänava — Vana Reisisadama trammitee nüriühendus. Üks kerg-metroo-kavandi kaasautoreid Kristjan Kaunissaare ongi olnud osaliseks ka nn sadamatrammi projektis.
Tugevaks küljeks on kergmetroo teostatavus — tõenäosus lähikümnendil 50% — mille tagaks suhteline odavus ja algatajate kaasatus seniks ju teostuvais kavandeis. Ent odav (kogumaksumus ≤ €1½ mlr) ambitsioon jätta raudrööbasteta kummirehvidel "metroo" lõviosas maapeale koos naeruväärselt madala keskmise kiiruse (45km/h) taotlusega teeksid heade kavatsustega kavandatu kõhkluseta Tallinna luhtunud unistuste kiirtrammistki viletsamaks.
Trammi maa alla viimist plaaniti juba 1990-kümnendi algul. Linnaplaneerimise katkestused ja generaalplaani tegelik puudumine on välistanud õigeaegseid lahendusi, milleks võinuks olla kas või juba Kumu mõttega paralleelselt kavandatav ja rajatav trammiliini läbimurre Kadriorust Lasnamäe kanalisse… Nõndaks oleksoloogiat.
Milleks vajaksime metrood. Metroovõimeka linna(stu) suurus peaks tänaste arusaamade järgi olema 750 tuhat või enam elanikku. Sellist demograafilist perspektiivi Tallinnal ilmselt kunagi ei lee. Ent Tallinna liiklusühenduste silguniisu moodi õhukene kese lihtsalt karjub transpordiskeemi 3-mõõtmelise lahenduse järele. See on ammu pakiline arginõue, mis paraku on jäänud tänaseni vastamata kroonilise lokaal-politikaanluse ja visionäärsus-puudeliste linnavõimurite süül.
Metroo kui kõige tarruslikum ühissõiduvahend võib küll, ent ei pea lahendama ajuti tekkivaid laulupeo või õllesummeri transpordiprobleeme, nagu loodab mõistetavalt muusik Jaanus Nurmoja (Unistades metroost) Tallinn on küll Eesti tihedama asustusega asula, kuid on siiski hõredam enamusest metrooga juba varustatud suurlinnadest. See nõuab vähemalt esialgu säästlikumat lahendust, milleks võiks Tallinna väiksuse juures olla ühearajaline ringmetroo. See teeks projekti teostamise ligemale poole odavamaks.
Tallinna keskmine asustustihedus on 2750 elanikku/km², millest ühtlasi võiks alata metrooliini vahepeatuse paigutusvalikuid õigustav lävi. Kümne kuni kaheteistkümne peatuse puhul jääks siin pakutava ringliini läbimise aeg 45 minuti piiresse. Nii kaua kulub praegu rongiga Pääskülast Ülemistele jõudmiseks. Bussiga kulub ühele otsale samal marsruudil aga terve tund ja veerand teistki. Metroo võiks liikuda peatusaegu arvestades keskmiselt 75km/h ja mõnel kiiremal lõigul sõita 100… 120km/h.
Millal? On 60% tõenäolik, et Tallinn oma metroo veel sel sajandil saab, ning täiesti kindel julgen olla tuleva sajandi kui viimse tärmini osas.
Selmet 'kas', küsigem 'millal'? Ilmvõimatu ja paratamatu vahelise kuldlõike järgi ennustan metroo valmimist siin aastaks 2102. Aga varem oleks parem.
Tugevaks küljeks on kergmetroo teostatavus — tõenäosus lähikümnendil 50% — mille tagaks suhteline odavus ja algatajate kaasatus seniks ju teostuvais kavandeis. Ent odav (kogumaksumus ≤ €1½ mlr) ambitsioon jätta raudrööbasteta kummirehvidel "metroo" lõviosas maapeale koos naeruväärselt madala keskmise kiiruse (45km/h) taotlusega teeksid heade kavatsustega kavandatu kõhkluseta Tallinna luhtunud unistuste kiirtrammistki viletsamaks.
Trammi maa alla viimist plaaniti juba 1990-kümnendi algul. Linnaplaneerimise katkestused ja generaalplaani tegelik puudumine on välistanud õigeaegseid lahendusi, milleks võinuks olla kas või juba Kumu mõttega paralleelselt kavandatav ja rajatav trammiliini läbimurre Kadriorust Lasnamäe kanalisse… Nõndaks oleksoloogiat.
Milleks vajaksime metrood. Metroovõimeka linna(stu) suurus peaks tänaste arusaamade järgi olema 750 tuhat või enam elanikku. Sellist demograafilist perspektiivi Tallinnal ilmselt kunagi ei lee. Ent Tallinna liiklusühenduste silguniisu moodi õhukene kese lihtsalt karjub transpordiskeemi 3-mõõtmelise lahenduse järele. See on ammu pakiline arginõue, mis paraku on jäänud tänaseni vastamata kroonilise lokaal-politikaanluse ja visionäärsus-puudeliste linnavõimurite süül.
Metroo kui kõige tarruslikum ühissõiduvahend võib küll, ent ei pea lahendama ajuti tekkivaid laulupeo või õllesummeri transpordiprobleeme, nagu loodab mõistetavalt muusik Jaanus Nurmoja (Unistades metroost) Tallinn on küll Eesti tihedama asustusega asula, kuid on siiski hõredam enamusest metrooga juba varustatud suurlinnadest. See nõuab vähemalt esialgu säästlikumat lahendust, milleks võiks Tallinna väiksuse juures olla ühearajaline ringmetroo. See teeks projekti teostamise ligemale poole odavamaks.
Tallinna keskmine asustustihedus on 2750 elanikku/km², millest ühtlasi võiks alata metrooliini vahepeatuse paigutusvalikuid õigustav lävi. Kümne kuni kaheteistkümne peatuse puhul jääks siin pakutava ringliini läbimise aeg 45 minuti piiresse. Nii kaua kulub praegu rongiga Pääskülast Ülemistele jõudmiseks. Bussiga kulub ühele otsale samal marsruudil aga terve tund ja veerand teistki. Metroo võiks liikuda peatusaegu arvestades keskmiselt 75km/h ja mõnel kiiremal lõigul sõita 100… 120km/h.
Millal? On 60% tõenäolik, et Tallinn oma metroo veel sel sajandil saab, ning täiesti kindel julgen olla tuleva sajandi kui viimse tärmini osas.
Selmet 'kas', küsigem 'millal'? Ilmvõimatu ja paratamatu vahelise kuldlõike järgi ennustan metroo valmimist siin aastaks 2102. Aga varem oleks parem.
Comments