International Herald Tribune ’i reporter kirjutab autosõidu jagamisest veebi kaudu Pariis. Reede õhtu. Vincent Accart sõidab oma vana 2000-eurose MB-universaaliga läbi linnaäärsest tanklast. Seal ootab teda kolm võõrast, kes hüppavad samuti autosse, et siis kolm ja pool tundi ühekoos Rennes’i poole vurada. Kõik on eelnevalt kokku lepitud interneti kaudu. Juba üle aasta on hr Accart pendeldanud iga nädal pealinna vahet, kus ta leidis uue töökoha pärast seda, kui oli selle kodukandis Rennes’is kaotanud. Et katta teekonna-kulusid, mis on umbes 150€, tuleb teisi maksuvõimelisi reisihuvilisi kaasata ja täita nendega ülejäänud autoistmed. Seda teeb ta ühel veebiküljel, mida lehes ei mainita. Ariklis on juttu kahest Euroopas sellise teenusega teglevast veebifirmast — BlaBlaCar ist Pariisis, Carpooling ust Münchenis, kus lepitakse kokku vastavalt 400 tuhat kuni miljon ühissõitu kuus. Miks ta oma autot teistega jagab? Vincent Accart: Kui mu auto on täis, siis katab see bensiini- ja ...