P a r i m a l juhul tunnine ühisreis Helsingi ja Tallinna liinil võib juba viie—kuue aasta pärast olla neli korda lühem
Selleks tarvilikku tunnelit kavatsetakse puurida 12 masinaga 6 suunas korraga. Koopa läbimõõt tuleks 17m. Sinna saab tulevikus kiirrongidele lisada muudki uuemat tehnoloogiat.
Sellest rääkis kuulsa Angry Birdsi mängu arendaja Rovio endine juht Peter Vesterbacka oma videotervituses Estonia+Finland=200 koostöökogule, nagu vahendas BNS/PM Pealinn.
Viie aastaga valmis. Tema sõnul ei ole ülesanne tehniliselt kuigi keeruline, tunneli ehitus kulgeks ruttu. Viis aastat ongi teadaolevalt parim tähtaeg Soome lahe aluse tunneli ehitustöiks — niisugune on ka Norra asjatundjate hinnang.
Peter Vesterbacka prognoosi järgi saab Viimsist Espooni ulatuva raudtee-tunneli kasutusse võtta kõige varem aasta 2023 lõpuks. Ainus takistus on ametkondlik mõttemall — et asjad ei käi nii…
Septembris HS-le antud intervjuus märkis Vesterbacka:
Espood läbiva liini projekt hõlmab 85-kilomeetrist tunnelit ja kogu liin läbib 4 jaama: esimene Tallinnas, teine 15 kilomeetrit enne Helsingit, kolmas Aalto ülikoolilinnaku juures Otaniemis ja lõpp-peatus Helsingi lennujaamas. Sõidupilet maksaks selles rongis Vesterbacka sõnul 50€.
Kiiruse 350 kuni 400km/h juures peaks üle Soome lahe jõudma veerand tunniga ja Tallinnast Vantaasse või vastupidi kuni 25 minutiga.
Vesterbacka kavand on peamiselt Hiina rahastjaile, samuti Põhjala pensionifondidele lootust asetav eraalgatus, nagu ta septembris Singapuri Slushil teatas. Vesterbacka-liini tasuvusaeg oleks 37 aastat. Tema kava võttis üldsuse jaoks selgema kuju kevadel 2017 FinEst Bay Areat Euraasia leeva ärisüdamena tutvustava kampaania käigus. Märksa tooremal kujul tutvustas Vesterbacka sama ideed aasta varem, kevadel 2016:
Võrdluseks FinEst Link. Aastast 2003 arutatava FinEstLingi Viimsist Helsingisse ulatuva raudteetunneli kava eeldab praegu 90km pikkust rajatist, kus lahe vastaskaldale reisimiseks kuluks pool tundi.
Alles veebruaris 2017 algasid 2 aastat kestvad FinEst-ühenduse uuringud selgitamaks, kas raudtee-tunnel ikka tasuks end ära. See oleks Rail Balticu pikendusena kaubavedudele keskenduv projekt. Ehituse rahastust HS-i andmeil EU-lt enne 2030. aastat oodata ei ole.
Kava peaettevõtjaks on Helsingi Uusimaa Liit, lisaks veel 2 avaõiguslikku partnerit Soomes ja 3 Eestis.
Kui Soome ja Eesti ametnikud alles püüavad selgitada, kas üldse ja kuivõrd tarka lahendust merealune tunnel pakuks, siis 10km lääne pool maabuva tunneli tarvis kogub Peter Vesterbacka juba raha. Vesterbacka tunneli viimatine valmimise tärmin on ㉔ / ⓬ / 2024.
Talsinki-mõõde. Vesterbacka juhtis tähelepanu vajadusele tekitada rongijaamade ümbrusse ka odavat elamispinda, mis tooks Talsinkisse oma 200 tuhat uut elanikku.
Liiga kallis eluase on tema sõnul kiiresti arenevate linnade või piirkondade, nagu Stockholm, Silicon Valley ja Hongkong, eduloo kestlikku jätku takistav tegur.
Peter Vesterbacka on asja muuseas arutanud septembris 2017 Singapuri Slushi külastanud EAS-is delegatsiooni juhi Taavi Rõivaga.
Selleks tarvilikku tunnelit kavatsetakse puurida 12 masinaga 6 suunas korraga. Koopa läbimõõt tuleks 17m. Sinna saab tulevikus kiirrongidele lisada muudki uuemat tehnoloogiat.
Sellest rääkis kuulsa Angry Birdsi mängu arendaja Rovio endine juht Peter Vesterbacka oma videotervituses Estonia+Finland=200 koostöökogule, nagu vahendas BNS/PM Pealinn.Viie aastaga valmis. Tema sõnul ei ole ülesanne tehniliselt kuigi keeruline, tunneli ehitus kulgeks ruttu. Viis aastat ongi teadaolevalt parim tähtaeg Soome lahe aluse tunneli ehitustöiks — niisugune on ka Norra asjatundjate hinnang.
Peter Vesterbacka prognoosi järgi saab Viimsist Espooni ulatuva raudtee-tunneli kasutusse võtta kõige varem aasta 2023 lõpuks. Ainus takistus on ametkondlik mõttemall — et asjad ei käi nii…
Septembris HS-le antud intervjuus märkis Vesterbacka:
Uurisin nii Soome kui ka Eesti peaministrilt ja sain kinnitust, et lubade saamise protsessi võib kiirendada.
Espood läbiva liini projekt hõlmab 85-kilomeetrist tunnelit ja kogu liin läbib 4 jaama: esimene Tallinnas, teine 15 kilomeetrit enne Helsingit, kolmas Aalto ülikoolilinnaku juures Otaniemis ja lõpp-peatus Helsingi lennujaamas. Sõidupilet maksaks selles rongis Vesterbacka sõnul 50€.
Kiiruse 350 kuni 400km/h juures peaks üle Soome lahe jõudma veerand tunniga ja Tallinnast Vantaasse või vastupidi kuni 25 minutiga.
Vesterbacka kavand on peamiselt Hiina rahastjaile, samuti Põhjala pensionifondidele lootust asetav eraalgatus, nagu ta septembris Singapuri Slushil teatas. Vesterbacka-liini tasuvusaeg oleks 37 aastat. Tema kava võttis üldsuse jaoks selgema kuju kevadel 2017 FinEst Bay Areat Euraasia leeva ärisüdamena tutvustava kampaania käigus. Märksa tooremal kujul tutvustas Vesterbacka sama ideed aasta varem, kevadel 2016:
Piirkonda ehitatakse linn, mis saab nimeks Ota-Keila ja laiub 150 tuhandel ruutmeetril.
Võrdluseks FinEst Link. Aastast 2003 arutatava FinEstLingi Viimsist Helsingisse ulatuva raudteetunneli kava eeldab praegu 90km pikkust rajatist, kus lahe vastaskaldale reisimiseks kuluks pool tundi.Alles veebruaris 2017 algasid 2 aastat kestvad FinEst-ühenduse uuringud selgitamaks, kas raudtee-tunnel ikka tasuks end ära. See oleks Rail Balticu pikendusena kaubavedudele keskenduv projekt. Ehituse rahastust HS-i andmeil EU-lt enne 2030. aastat oodata ei ole.
Kava peaettevõtjaks on Helsingi Uusimaa Liit, lisaks veel 2 avaõiguslikku partnerit Soomes ja 3 Eestis.
 |
| FinEst Link⬆／⬇Vesterbacka Link |
Kui Soome ja Eesti ametnikud alles püüavad selgitada, kas üldse ja kuivõrd tarka lahendust merealune tunnel pakuks, siis 10km lääne pool maabuva tunneli tarvis kogub Peter Vesterbacka juba raha. Vesterbacka tunneli viimatine valmimise tärmin on ㉔ / ⓬ / 2024.
Talsinki-mõõde. Vesterbacka juhtis tähelepanu vajadusele tekitada rongijaamade ümbrusse ka odavat elamispinda, mis tooks Talsinkisse oma 200 tuhat uut elanikku.
Liiga kallis eluase on tema sõnul kiiresti arenevate linnade või piirkondade, nagu Stockholm, Silicon Valley ja Hongkong, eduloo kestlikku jätku takistav tegur.
Peter Vesterbacka on asja muuseas arutanud septembris 2017 Singapuri Slushi külastanud EAS-is delegatsiooni juhi Taavi Rõivaga.
Comments