Skip to main content

Läks lahti kovaa peliä

Soomes läks lahti alatu rabelus Tallinna-tunneli üle — algatajale Peter Vesterbackale loobitakse kaikaid kodarasse

Ajaleht Helsingin Sanomat vahendab Soome Tallinna-saatkonnast eri asutustele saadetud memo, kus tehakse maha Soome tuntud ettevõtjat Vesterbackat kui parseldajat, kes oskavat vaid…
sooja õhku müüa…”/„Hän osaa myydä vaikka vanhaa tavaraa tai lämmintä ilmaa…
Memo edastati Soome parlamendiliikmeile, saatkondadele ja linnapeadele 2018. aasta jaanuari lõpus — pärast seda, kui Vesterbacka 18. I oma projekti Tallinnas oli tutvustanud.

Soome suursaadik Tallinnas Kirsti Narinen kommenteeris, et nii soovis saatkond meelde tuletada, et keskkonnauuringud ka Vesterbacka projekti puhul võivad võtta aastaid, kuna Vesterbacka jutust võib jääda eksitav mulje, nagu jääks ainult kopp maapinda lüüa.


Vesterbacka ei pea niisugust võtet ausaks, kuna tema esitlus Tallinnas oli avalik ja seal sai iga küsimus ka otsekohe(se) vastuse. Samal ajal vorpisid Soome ametivõimud aga tema selja taga valmis teda puudutava salamemorandumi, küsimata temalt midagi.


Angry Birdsi mängu loonud tarkvara-ettevõtte Rovio üks endisi juhte Peter Vesterbacka usub Tallinn—Helsingi merealuse raudteetunneli rajamisse kõigest 6 aastaga.

Soome peliä heiastus ka ühes Tallinna päevalehe võltspealdises «Vesterbacka plaanile tõmmati kriips peale: edasi minnakse koos või ilma temata» Selle pealkirja all ilmunud artiklil on aga libauudise selged tunnused.

Esiteks — kirjutise sisu ei vasta pealkirjale.

Teiseks — pealkirjas eistatud vihjeil puudub vähimgi laiendus ja nii pole ka kirjutises ühtki sõltumatut kinnitust autori või lehetoimetajate väitele/vihjele, rääkimata insinuatsioonide võimalikest allikaist.

Ainus osundus, mis tolles kirjutises õnneks siiski leidub, on pärit Vesterbacka büroo direktori Kustaa Valtoneni intervjuust libaloo autorile, kelleks on Tanel Saarmann.

Ja napis usutluses Valtoneniga viimane (፲) vaid kordas soovi ehitada valmis Soome lahe tunnel alternatiivprojektist kiiremini ja (Ⅱ) väljendas kaljukindlalt Finest Bay Area meeskonna veendumust:
Meie teeme selle tunneli kindlasti.


Teisalt — ja sellega osundatute nimekiri ka lõppes — viidati libaloos veel ühele nimetatud isikule majandus—taristuminister Kadri Simson/Mustale (EV valitsusliitu juhtiv keskerakond), kes olla alternatiivprojekti tasuvusuuringu pressikal 7. Ⅱ Tallinnas lubanud, et nii olulist rajatist nagu Soome lahe alune tunnel ei saa erakätesse lubada.

Vastuollu libaloo pealkirjaga läheb aga seegi ainuke tsitaat, mille artikli autor toob ära ministri otsekõnena. Kadri Simson:
Vesterbacka projekt on kahtlemata huvitav ja me kindlasti näeme koostöö[le] kohta.

Mis pealkirjas toodud ägeda rabeluse ja osutatud libauudise taga on? Kahtlemata soov umbusku külvata, selles ei ole küsimust. Ja küllap tuleb sellele järge. Küsigem aga: miks Vesterbacka projekti vastased ei tegutse avalikult, vaid üldsust ja avalikkust alatute võtetega mõjutada proovivad?



Allikad:
HS/Eestinen.EE/PM, 8.2.2018.
Ärileht/Delfi.EE/EPL (Tln), 8.2.2018.

Comments

Anonymous said…
Tärmin püsib

Peter Vesterbacka kordas Pärnu juhtimiskonverentsil 17. 5. 2018 lubadust, et Tallinn—Helsingi raudteetunnel avaneb jõuluks 2024. See valmib eraalgatusena. Võistlejaid peale laevaliikluse pole. Nii Eesti, Soome kui ka EU on kinnitanud Vestervbacka sõnul, et neil on lahendada suuremaidki pudelikaelu transpordis kui Soome laht, mistap konkureerivat tunneliprojekti siia mainitud riikide ega EU poolt ei ole oodata.

Allikas Vesterbacka/Äp: ehitame Soome lahte ainulaadse tehissaare…

Popular posts from this blog

Tartus uus ühissõidupilet

Septembrist 2015 uus piletisüsteem Tartus 🅺🅺🅺 Kus saab bussikaarte ja -kleebiseid osta? Uusi bussikaarte ja -kleebiseid saab osta R-kioskist, kaubanduskeskusest jm. Müügikohtade nimekiri on veebilehel www.tartu.ee/bussikaart . Kaardi ja kleebise hind on 2€. Mis vahe on bussikaardil ja oktoobris müügile tuleval kleebisel? Nii kaart kui ka kleebis toimivad ühtviisi bussikaardina, sõitja saab ise otsustada, kumb on talle mugavam. Kas kõlbab mõni muu kaart? Tallinna ühiskaarti ja teisi ühiskaarte, näiteks Tartu maakonnaliinide ühiskaarti, saab kasutada Tartu linnaliinibussides 2015. aasta septembri algusest. Õpilastel kehtib bussikaardina uus Tartu õpilaspilet, mille väljastavad ja isikustavad koolid õpilaspileti pikendamisel. Üliõpilased saavad bussikaardina kasutada enamikku puutevaba kiibiga ISIC-kaarte. Millal saab Tartu bussikaarti Tallinna ühistranspordis kasutada? Tartu bussikaart hakkab Tallinna süsteemis kehtima oktoobrist 2015, samuti mitmete maakondade lii

Tõeline ühiskaart ehk mida tähendab "tasuta" (2)

Ühissõit ei ole Tallinnas sel aastal siiski tasuta. Tuletame meelde, et õieti on see 100-protsendiline sõidusoodustus pealinlastele, 7-… 18-aastastele õpilastele ning pensionäridele. Andmekandjast sõidukaart ehk e-pilet maksab 2€ (tagatisraha) ja selle isikustamine müügikohtades veel 1€ lisaks. Kui kaardi omajale aga ei laiene sõidusoodustused, siis pole tarvis kaarti isikustada — nii saavad seda kasutada ka teised isikud. Kõige laiemas mõttes, muuhulgas ka võõrad isikud, ja seda süsteemi turvaaukude tõttu. Eesti Päevalehe katse s sai kõiki ühiskaarte vabalt lugeda HTC telefoniga One X Ettevaatust, raha sõidukaardile laadijad! Üks pealinna päevaleht kirjutas , et Tallinna e-piletile (Tallinna ja Harjumaa rohelisele ühiskaardile) kantud raha võib iga tehnilise taibuga võõras teilt ära näpata. Selleks on vaja teada teie kaardi numbrit, mis on kirjutatud kaardi tagumisele küljele. Kuid numbri teadasaamiseks pole vajagi teise inimese kaarti näha või seda varastada. Kuna ühiskaa

Tallinna säästumetroo – Kadriorgu trammitunnel!

Poola esimene kiirtrammi-tunnel Krakowis avati 2008 Terve aastakümne Tallinna Autobussi-Koondises töötanud, aga praegu vanaduspuhkust pidav Tiiu Parelo , 70, arvustas Postimehes ( 1.9.2012 ) Tallinna praegust ühissõidu-korraldust: «Olen pensionärina sunnitud tasuta ühistranspordile autot eelistama» Ta meenutas ka kunagist allmaa-trammiliini plaani, mis vahepeal täiesti unustati. Aga seda tehti küll asjata! Tiiu Parelo : «Ma töötasin 20 aastat tagasi autobussi-koondises, olin aastaid finantsdirektor, osalesin linnatranspordi planeerimises. Ma pole näinud, et selle paari aastakümnega oleks midagi siinses ühistranspordis muutunud. Pole üldse arvestatud uute elurajoonidega ega sellega, kus inimesed paiknevad ja töötavad. Kui mina veel töötasin, ehitati Lasnamäed. Tollal planeeriti kõik Lasnamäge ülejäänud linnaga ühendavad bussiliinid ajutisena, kuna Lasnamäe põhisõidukiks pidi saama kiirtramm. Bussiliinid tehti seniks, kuni pole trammiliini, aga seda ei hakatud kohe ehitama n