Skip to main content

Läks lahti kovaa peliä

Soomes läks lahti alatu rabelus Tallinna-tunneli üle — algatajale Peter Vesterbackale loobitakse kaikaid kodarasse

Ajaleht Helsingin Sanomat vahendab Soome Tallinna-saatkonnast eri asutustele saadetud memo, kus tehakse maha Soome tuntud ettevõtjat Vesterbackat kui parseldajat, kes oskavat vaid…
sooja õhku müüa…”/„Hän osaa myydä vaikka vanhaa tavaraa tai lämmintä ilmaa…
Memo edastati Soome parlamendiliikmeile, saatkondadele ja linnapeadele 2018. aasta jaanuari lõpus — pärast seda, kui Vesterbacka 18. I oma projekti Tallinnas oli tutvustanud.

Soome suursaadik Tallinnas Kirsti Narinen kommenteeris, et nii soovis saatkond meelde tuletada, et keskkonnauuringud ka Vesterbacka projekti puhul võivad võtta aastaid, kuna Vesterbacka jutust võib jääda eksitav mulje, nagu jääks ainult kopp maapinda lüüa.


Vesterbacka ei pea niisugust võtet ausaks, kuna tema esitlus Tallinnas oli avalik ja seal sai iga küsimus ka otsekohe(se) vastuse. Samal ajal vorpisid Soome ametivõimud aga tema selja taga valmis teda puudutava salamemorandumi, küsimata temalt midagi.


Angry Birdsi mängu loonud tarkvara-ettevõtte Rovio üks endisi juhte Peter Vesterbacka usub Tallinn—Helsingi merealuse raudteetunneli rajamisse kõigest 6 aastaga.

Soome peliä heiastus ka ühes Tallinna päevalehe võltspealdises «Vesterbacka plaanile tõmmati kriips peale: edasi minnakse koos või ilma temata» Selle pealkirja all ilmunud artiklil on aga libauudise selged tunnused.

Esiteks — kirjutise sisu ei vasta pealkirjale.

Teiseks — pealkirjas eistatud vihjeil puudub vähimgi laiendus ja nii pole ka kirjutises ühtki sõltumatut kinnitust autori või lehetoimetajate väitele/vihjele, rääkimata insinuatsioonide võimalikest allikaist.

Ainus osundus, mis tolles kirjutises õnneks siiski leidub, on pärit Vesterbacka büroo direktori Kustaa Valtoneni intervjuust libaloo autorile, kelleks on Tanel Saarmann.

Ja napis usutluses Valtoneniga viimane (፲) vaid kordas soovi ehitada valmis Soome lahe tunnel alternatiivprojektist kiiremini ja (Ⅱ) väljendas kaljukindlalt Finest Bay Area meeskonna veendumust:
Meie teeme selle tunneli kindlasti.


Teisalt — ja sellega osundatute nimekiri ka lõppes — viidati libaloos veel ühele nimetatud isikule majandus—taristuminister Kadri Simson/Mustale (EV valitsusliitu juhtiv keskerakond), kes olla alternatiivprojekti tasuvusuuringu pressikal 7. Ⅱ Tallinnas lubanud, et nii olulist rajatist nagu Soome lahe alune tunnel ei saa erakätesse lubada.

Vastuollu libaloo pealkirjaga läheb aga seegi ainuke tsitaat, mille artikli autor toob ära ministri otsekõnena. Kadri Simson:
Vesterbacka projekt on kahtlemata huvitav ja me kindlasti näeme koostöö[le] kohta.

Mis pealkirjas toodud ägeda rabeluse ja osutatud libauudise taga on? Kahtlemata soov umbusku külvata, selles ei ole küsimust. Ja küllap tuleb sellele järge. Küsigem aga: miks Vesterbacka projekti vastased ei tegutse avalikult, vaid üldsust ja avalikkust alatute võtetega mõjutada proovivad?



Allikad:
HS/Eestinen.EE/PM, 8.2.2018.
Ärileht/Delfi.EE/EPL (Tln), 8.2.2018.

Comments

Anonymous said…
Tärmin püsib

Peter Vesterbacka kordas Pärnu juhtimiskonverentsil 17. 5. 2018 lubadust, et Tallinn—Helsingi raudteetunnel avaneb jõuluks 2024. See valmib eraalgatusena. Võistlejaid peale laevaliikluse pole. Nii Eesti, Soome kui ka EU on kinnitanud Vestervbacka sõnul, et neil on lahendada suuremaidki pudelikaelu transpordis kui Soome laht, mistap konkureerivat tunneliprojekti siia mainitud riikide ega EU poolt ei ole oodata.

Allikas Vesterbacka/Äp: ehitame Soome lahte ainulaadse tehissaare…

Popular posts from this blog

Tallinna säästumetroo – Kadriorgu trammitunnel!

Poola esimene kiirtrammi-tunnel Krakowis avati 2008 Terve aastakümne Tallinna Autobussi-Koondises töötanud, aga praegu vanaduspuhkust pidav Tiiu Parelo , 70, arvustas Postimehes ( 1.9.2012 ) Tallinna praegust ühissõidu-korraldust: «Olen pensionärina sunnitud tasuta ühistranspordile autot eelistama» Ta meenutas ka kunagist allmaa-trammiliini plaani, mis vahepeal täiesti unustati. Aga seda tehti küll asjata! Tiiu Parelo : «Ma töötasin 20 aastat tagasi autobussi-koondises, olin aastaid finantsdirektor, osalesin linnatranspordi planeerimises. Ma pole näinud, et selle paari aastakümnega oleks midagi siinses ühistranspordis muutunud. Pole üldse arvestatud uute elurajoonidega ega sellega, kus inimesed paiknevad ja töötavad. Kui mina veel töötasin, ehitati Lasnamäed. Tollal planeeriti kõik Lasnamäge ülejäänud linnaga ühendavad bussiliinid ajutisena, kuna Lasnamäe põhisõidukiks pidi saama kiirtramm. Bussiliinid tehti seniks, kuni pole trammiliini, aga seda ei hakatud kohe ehitama n...

Tartus uus ühissõidupilet

Septembrist 2015 uus piletisüsteem Tartus 🅺🅺🅺 Kus saab bussikaarte ja -kleebiseid osta? Uusi bussikaarte ja -kleebiseid saab osta R-kioskist, kaubanduskeskusest jm. Müügikohtade nimekiri on veebilehel www.tartu.ee/bussikaart . Kaardi ja kleebise hind on 2€. Mis vahe on bussikaardil ja oktoobris müügile tuleval kleebisel? Nii kaart kui ka kleebis toimivad ühtviisi bussikaardina, sõitja saab ise otsustada, kumb on talle mugavam. Kas kõlbab mõni muu kaart? Tallinna ühiskaarti ja teisi ühiskaarte, näiteks Tartu maakonnaliinide ühiskaarti, saab kasutada Tartu linnaliinibussides 2015. aasta septembri algusest. Õpilastel kehtib bussikaardina uus Tartu õpilaspilet, mille väljastavad ja isikustavad koolid õpilaspileti pikendamisel. Üliõpilased saavad bussikaardina kasutada enamikku puutevaba kiibiga ISIC-kaarte. Millal saab Tartu bussikaarti Tallinna ühistranspordis kasutada? Tartu bussikaart hakkab Tallinna süsteemis kehtima oktoobrist 2015, samuti mitmete maakondade lii...

Kuidas jänes kohtus võitis

Pärnu räpakad väärteomenetlejad ja EV kui juriidilise isik kaotasid riigikohtus vananenud piletiga bussisõitjale. Eiko Keeman taotles talle Pärnus piletita sõidu eest tehtud trahvi tühistamist. Ta esitas kohtule kaebuse Pärnu linnavolikogu 21.10.2010 määruse peale, millega enne 2011 aastat Pärnu bussiliinide kasutamiseks soetatud piletid loeti kehtivaks kuni tolle aasta veebrarini. Tema hinnangul oli määrus vastuolus kõrgemate õigusaktidega, mis reguleerivad ühissõitjate õiguste tagamist ja rahaliste nõuete tühistamist, sh seoses eurole üleminekuga. Samuti oli määrus tema meelest vastuolus põhiseadusega. Eiko Keeman oli sõidutalongi eest tasunud 10 krooni (0,64€), seda raha talle aga ei tagastatud, ning kuna väärteomenetluse käigus katkestati talle ka teenuse osutamine, siis ei ole ta saanud ka ostetud teenust — ühissõitu Pärnu linna bussiliinis nr 16, millelt kontrolörid ta maha tõstsid. Eiki Keemani kaitsja Tanel Pürn argumenteeris kassatsioonis, et tema kaitsealune oli va...