Skip to main content

Posts

Showing posts from October, 2012

Pilte tasuta transpordist

Üks kuuest pildist on tehtud Tallinnas. Huvitav, milline neist? Kellele vastus on kõvaks pähkliks, võib proovida lahenduseni jõudmist alloleva võõrtähestikus mõistukirja abiga. Вторая фотка:  Пилетита сыйтяд пэавад Тондиль исе бусси люккама — юст ни тоймиб юба праэгу (в октябре 2012 года) Таллинна тасута общественный транспорт  за даром.

Savisaare tasuta jutus on ainult kolmandik tõtt

Linnapea ütles konverentsil, et aasta 2013 algusest lubatud tasuta ühistransport toob Tallinnale kindlasti midagi sotsiaalset, rohelist ja üleilma tuntut. Rahvusvaheline konverents, kus linnapea sellest rääkis, toimus septembris 2012 Tallinnas lipukirja all: «Tasuta ühistransport – julge samm rohelise pealinna suunas» Vaese tallinlase hüve. Savisaare reformi tulemina välja pakutud kolmest põhitegurist on tõsiseltvõetav  üks — see on reformi sotsiaalne mõju, mida linnapea oma kõnes kirjeldas nii. Tasuta ühistransport tähendab leevendust alla keskmise teenivale inimesele, kelle reaaltulu pureb inflatsioon. Elavnevad tööturg ja tööjõu liikuvus linna piires. Pareneb pikaajaliste töötute side ühiskonnaga. Terveneb jaekaubandus – ostjate liikuvuse tõttu. Päris laest on võetud 100%-lise sõidusoodustuse rohelised järelmid ehk kogu piletireformi kujutamine "sammuna rohelise pealinna" poole. Roheline vale. Tallinna ja selle ümbruskonna migratsioonitrendide statistiline

Tasuta kommunaaltranspordi heidikud

Ühiskonnaheidik   Chisu video st «Baden-Baden» Kes soovib ummikuid vähendada, sel tasuta linnaliinidele loota küll ei maksa. Miks? Aga selle pärast, et need inimesed, keda 2013. aastaks lubatud 100% reisisoodustus ei puuduta, jäävadki oma autodesse või sõidavad mugavalt taksoga. Üks päevaleht kirjutas , et 20 aasta jooksul on Eesti pealinnas… ühissõidukitega sõitjate arv aina kahanenud ning bussi­rajadki ei ole kommunaaltranspordi sõiduaega lühendanud. Linnaliinid ei arvesta tõmbekeskusi ja sõiduautod lähivaldadest ummistavad Tallinna. Maksuameti andmeil on Tallinnas töötavatest inimestest kõigest 58% püsielanikud. Väljaspoolt käib pealinnas tööl üle 80 tuhande inimese. Nii suurendavad linna infrastruktuuri koormust iga päev viiendiku võrra ainuüksi juba need töötegijad, kes mujalt saabuvad , rääkimata teistest mittetallinlastest, nagu riigasutuste, erafirmade ja pealinna poodide väisajad , transiitreisijad , turistid ja teised väliskülalised . Keegi mainituist ei saa

Kuidas jänes kohtus võitis

Pärnu räpakad väärteomenetlejad ja EV kui juriidilise isik kaotasid riigikohtus vananenud piletiga bussisõitjale. Eiko Keeman taotles talle Pärnus piletita sõidu eest tehtud trahvi tühistamist. Ta esitas kohtule kaebuse Pärnu linnavolikogu 21.10.2010 määruse peale, millega enne 2011 aastat Pärnu bussiliinide kasutamiseks soetatud piletid loeti kehtivaks kuni tolle aasta veebrarini. Tema hinnangul oli määrus vastuolus kõrgemate õigusaktidega, mis reguleerivad ühissõitjate õiguste tagamist ja rahaliste nõuete tühistamist, sh seoses eurole üleminekuga. Samuti oli määrus tema meelest vastuolus põhiseadusega. Eiko Keeman oli sõidutalongi eest tasunud 10 krooni (0,64€), seda raha talle aga ei tagastatud, ning kuna väärteomenetluse käigus katkestati talle ka teenuse osutamine, siis ei ole ta saanud ka ostetud teenust — ühissõitu Pärnu linna bussiliinis nr 16, millelt kontrolörid ta maha tõstsid. Eiki Keemani kaitsja Tanel Pürn argumenteeris kassatsioonis, et tema kaitsealune oli va

Pöidlaküüt digitaliseerub

International Herald Tribune ’i reporter kirjutab autosõidu jagamisest veebi kaudu Pariis. Reede õhtu. Vincent Accart sõidab oma vana 2000-eurose MB-universaaliga läbi linnaäärsest tanklast. Seal ootab teda kolm võõrast, kes hüppavad samuti autosse, et siis kolm ja pool tundi ühekoos Rennes’i poole vurada. Kõik on eelnevalt kokku lepitud interneti kaudu. Juba üle aasta on hr Accart pendeldanud iga nädal pealinna vahet, kus ta leidis uue töökoha pärast seda, kui oli selle kodukandis Rennes’is kaotanud. Et katta teekonna-kulusid, mis on umbes 150€, tuleb teisi maksuvõimelisi reisihuvilisi kaasata ja täita nendega ülejäänud autoistmed. Seda teeb ta ühel veebiküljel, mida lehes ei mainita. Ariklis on juttu kahest Euroopas sellise teenusega teglevast veebifirmast — BlaBlaCar ist Pariisis, Carpooling ust Münchenis, kus lepitakse kokku vastavalt 400 tuhat kuni miljon ühissõitu kuus. Miks ta oma autot teistega jagab? Vincent Accart: Kui mu auto on täis, siis katab see bensiini- ja