Liiklus ja Ühissõit

Juhilubade näitamisega tasuta ühissõitu võimaldanud autovabal nädalal 16.-22. septembril tabasid Mupo-politseinikud piletita reisijaid poole vähem kui eelmistel. Seda ütles 27. septembril TTV-s munitsipaalpolitsei ülemus Monica Rand , ja lisas: Ühistranspordis oli tunduvalt rohkem selliseid inimesi, kes iga päev ei kasuta bussi—trammi—trolli, vaid sõidab autoga. Nii et meie kontrollid fikseerisid ikkagi juhilubade näitajaid tavalisest rohkem. Sellest segasest jutust ei selgu, miks peaks keegi kontrollidele juhilube näitama ka "tavaliselt" ehk väljaspool autovaba nädalat. Seevastu tegi ta peaaegu läbipaistva vihje, et tavaliste piletita reisijate seas on kõvasti autojuhilubade omanikke. Mis selle teadmisega peale hakata, jääb samas jälle segaseks. Selle jutu juures meenub üks politseinali. Blondiin sõidab autoga ja ületab kiirust. Politseinik palub peatuda ja küsib juhiluba — blondiin satub segadusse. "See on selline neljakandiline, teie pilt on peal,"

VASTUPIDINE JUHUS: rongi - vm - ootel pärisviirastus, kes käib raudtee-ülekäigul juba üle veerand sajandi (San Antonio, USA. Foto: Andy Chesney , 2005) Reisirongi-liiklus Haapsallu katkes 22. septembril 1995. Nüüd, kui Eesti kogu reisirongi-park vahetatakse välja moodsama vastu, küsivad läänemaalased võlga tagasi, sest raudteed toetatakse ka sealsete maksumaksjate rahaga. Läänemaa ei taha olla mandri-Eesti ainsaks maakonnaks, kuhu raudteed mööda ei pääse. Viisteist aastat kannatati niisama, aga 2 viimasel on rühm inimesi kodanikualgatuse korras kogunenud 22. septembril Haapsalu vaksalisse rongi tagasitulekut ootama. Nad nimetavad end raudteesõpradeks ja kutsusid Ivar Soopani võrgu-Läänlases üles ka teisi huvilisi ja mõttekaaslasi: Tule nüüd ka Sina üksi, kogu perega või koos sõpradega! Kokku saadakse 22. septembril kl 20 ... Tuligi enam kui sadakond inimest. Soovijad said ka pileti, mis pidavat kehtima rongiühenduse taastamise päeval. Keegi oletas , et sellega s

Spordireporter Jaan Martinson 17. septembri Õhtulehes: Taavi Aas a arvamuslugu (Tuludeklaratsioonid tõestavad… 12.9.12 Kn) , kus võrreldi Eesti ja Euroopa palku, kiskus pisara silma: Eesti kõrgepalgaline ei küüni Soome koristaja ning jõukas tuletõrjuja tasemeni. Kurat küll, kus maal me elame! Aasa ahastus on mõtlemapanev, ainult et ahastaja on paraku tööandja — Tallinna abilinnapea, Lääne- ja Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige, Tallinna Linnatranspordi AS-i nõukogu esimees jne… Siit küsimused: miks siis hr Aasa juhitavad asutused rohkem palka ei maksa? Miks ei võiks Tallinna bussi- ja trammijuhid saada 4000€ kuus nagu kolleegid üle lahe? Kes tasustab õpetajaid? Lasteaiakasvatajaid? Kas mitte linn? Ja kas linnavalitsuse koristajad teenivad 2500€ kuus? Kui ei teeni, siis miks? Põrgu päralt, hr Aas, ärge olge kui punavene komissar — käituge mu sõnade, mitte tegude järgi… Olge mees ja näidake ette! Maksa igale bussijuhile väärilist palka — ja tormavakski meie omad Soomes

Poola esimene kiirtrammi-tunnel Krakowis avati 2008 Terve aastakümne Tallinna Autobussi-Koondises töötanud, aga praegu vanaduspuhkust pidav Tiiu Parelo , 70, arvustas Postimehes ( 1.9.2012 ) Tallinna praegust ühissõidu-korraldust: «Olen pensionärina sunnitud tasuta ühistranspordile autot eelistama» Ta meenutas ka kunagist allmaa-trammiliini plaani, mis vahepeal täiesti unustati. Aga seda tehti küll asjata! Tiiu Parelo : «Ma töötasin 20 aastat tagasi autobussi-koondises, olin aastaid finantsdirektor, osalesin linnatranspordi planeerimises. Ma pole näinud, et selle paari aastakümnega oleks midagi siinses ühistranspordis muutunud. Pole üldse arvestatud uute elurajoonidega ega sellega, kus inimesed paiknevad ja töötavad. Kui mina veel töötasin, ehitati Lasnamäed. Tollal planeeriti kõik Lasnamäge ülejäänud linnaga ühendavad bussiliinid ajutisena, kuna Lasnamäe põhisõidukiks pidi saama kiirtramm. Bussiliinid tehti seniks, kuni pole trammiliini, aga seda ei hakatud kohe ehitama n